SPF – mida päikesekaitsefaktor tegelikult tähendab?

Päikesekreem on suvel paljude jaoks sama oluline nagu veepudel ja päikeseprillid. Ometi võib SPF-i tähendus tekitada küsimusi: kas SPF 30 kaitseb kaks korda vähem kui SPF 50? Kui tihti peab kreemi uuesti peale kandma? Ja kas kõrge SPF tähendab, et päikese käes võib muretult terve päeva olla?

Vaatame lähemalt, mida SPF tegelikult tähendab ja kuidas valida endale sobiv päikesekaitse.

Mis on SPF?

SPF ehk Sun Protection Factor näitab eelkõige seda, kui hästi päikesekaitsevahend kaitseb nahka UVB-kiirguse eest. UVB-kiirgus on üks peamisi päikesepõletuse põhjustajaid.

Näiteks SPF 30 tähendab, et õigesti kasutatuna laseb toode nahale jõuda oluliselt vähem UVB-kiirgust kui kaitsmata nahal. SPF 50 pakub veel tugevamat kaitset.

Oluline on aga mõista, et SPF-number ei näita otseselt, kui mitu tundi võid päikese käes viibida. Päikesekaitsekreemi toime ei tööta nagu taimer.

SPF 30 või SPF 50?

SPF-numbrite erinevus võib esmapilgul tunduda suurem, kui see tegelikult on.

• SPF 15 filtreerib umbes 93% UVB-kiirgusest
• SPF 30 umbes 97%
• SPF 50 umbes 98%
• SPF 100 umbes 99%

Seega ei tähenda SPF 50, et see kaitseb kaks korda paremini kui SPF 25 või et SPF 30 lubaks olla päikese käes poole vähem aega. Kõrgema SPF-i eelis muutub eriti oluliseks siis, kui toodet kasutatakse vähem kui laboritingimustes ette nähtud koguses – mida inimesed päriselus sageli teevad.

SPF ei kaitse ainult rannas

Päikesekaitse peale mõeldes tuleb sageli silme ette rand ja kuum suvepäev. Tegelikult puutub nahk UV-kiirgusega kokku ka igapäevaselt – näiteks jalutades, terrassil istudes või sportides.Eriti oluline on päikesekaitse tugeva UV-indeksi korral ning inimestele, kelle nahk põleb kergesti.

Päikesekaitse ei tähenda ainult kreemi. Abiks on ka:

• varjus viibimine;
• laia äärega müts;
• päikeseprillid;
• nahka katvad riided;
• otsese päikese vältimine päeva kõige intensiivsemal ajal.

Kas SPF 50 tähendab, et kreemi ei pea uuesti kasutama?

Kahjuks mitte. Isegi väga kõrge SPF-iga toodet tuleb päeva jooksul uuesti peale kanda. Kreem võib nahalt kaduda või väheneda näiteks higistamise, ujumise, rätikuga kuivatamise ja hõõrdumise tõttu.

Seetõttu tasub päikesekaitset regulaarselt uuendada, eriti pärast ujumist või tugevat higistamist.

Kui palju päikesekreemi tuleks kasutada?

Üks levinumaid vigu on kasutada liiga vähe päikesekaitset. Kui nahale kantakse õhem kiht kui toote testimisel ette nähtud, võib tegelik kaitsetase olla märgatavalt väiksem kui pakendil olev SPF-number.

Seetõttu ei tasu päikesekreemi kokku hoida. Kata korralikult kõik katmata nahapiirkonnad ning ära unusta sageli tähelepanuta jäävaid kohti, näiteks kõrvu, kukalt, õlgu ja jalalabasid.

SPF ja UVA – kas need on sama asi?

Ei. SPF keskendub peamiselt UVB-kaitsele, kuid päikesekiirguses on ka UVA-kiirgus. UVA jõuab sügavamale nahka ja on seotud muu hulgas naha enneaegse vananemisega.

Seetõttu tasub valida laia spektriga päikesekaitsevahend, mis pakub kaitset nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest.

Kõige olulisem pole kõige kõrgem number

Päikesekaitse puhul ei ole kõige tähtsam lihtsalt võimalikult kõrge SPF valida. Sama oluline on kasutada toodet piisavas koguses ja järjepidevalt.

Hea rusikareegel on - vali sobiva SPF-iga toode, kanna seda piisavalt ja uuenda kaitset iga kahe tunni tagant. Lisaks kreemile kasuta võimalusel varju, riideid ja peakatet. Päikesekaitse on kõige tõhusam siis, kui need meetodid töötavad koos.

Kokkuvõtteks

SPF on oluline näitaja, mis aitab hinnata päikesekaitsevahendi võimet kaitsta nahka UVB-kiirguse eest. SPF 30 ja SPF 50 pakuvad mõlemad tugevat kaitset, kuid kumbki ei tähenda, et päikese käes võib piiramatult viibida.

Kõige parem päikesekaitse on kombinatsioon päikesekreemist, piisavast kogusest, regulaarsest uuendamisest ning füüsilisest kaitsmisest. Nii saab nautida päikest targemalt – ja anda nahale võimalikult hea võimaluse püsida terve ka aastaid hiljem.